Romeo ja Julia radadel

Julia juures oli väga palju väikseid jaapanlasi

Sel nädalavahetusel jätkasin Itaalia avastamist koos oma endise pinginaabriga, kes mulle siia külla tuli. Tõeline külaliste kuu on olnud, aga väga hea jällegi, sest nii saan ise ka rohkem ringi vaadata. Palju me ei mõelnud, kuhu suund võtta - Verona ja Veneetsia tundusid kuidagi väga loogilise valikuna. Reedel kohe peale mu tööpäeva lõppu sõitsimegi rongiga Veronasse.
Sellest esimesest õhtust palju rääkida pole. Olime kohale jõudes väga väsinud ja näljased. Õnneks oli ühes hostelis broneering tehtud. (Muide väga soovitan Divina nimelist hostelit, mille peremees oli väga tore ja vuristas meile 5 minutiga ette kõik, mis Veronas teha, kus süüa, mida süüa, kus on Julia, kus on Romeo ning andis ka linna kaardi.)
Järgmisel hommikul asusime siis kõigepealt Juliat otsima. Seal oli väga palju rahvast. Nagu ülemiselt pildilt näha, enamuses jaapanlastest turiste, kes kõik tahtsid Julia kujuga pilti teha. Rõdu oli ka täitsa olemas.

Piazza Erbe

Edasi läksime Romeo maja otsima ja see osutus juba natuke keerulisemaks ettevõtmiseks. Jõudsime vahepeal hoopis Piazza Erbele, kus muide meie hosteli peremehe sõnul Madonna just ühe maja ostis. Ei tea öelda, kas tegemist on sama majaga, mis ülemisel pildil. Guugeldage ja andke ka mulle teada :)


Silt Romeo maja küljes

 Peale päris tõsiseid Romeo otsinguid ja pisikestel tänavatel keerutamist (meil oli isegi kaart tegelikult), leidsime lõpuks Romeo maja ka üles, aga teda ei olnud vist kodus nagu juuresolevalt sildilt lugeda võib (... he's some other where..). Romeot olime aga ainult meie otsima tulnud, sest seal maja juures ei olnud mitte ühtegi turisti. Kui hakkasime ära minema, siis tuli kaks vanemat tädikest, kes ka maja pildistasid.


Vaade Veronale

Peale seda tahtsime minna vaatama Rooma teatrit, mis olevat isegi vanem kui linna keskel asuv Arena. Selgus, et ega seda väga alles ei olnudki, ainult varemed, aga kõrgele mäkke ronisime sellegipoolest ja vaade oli muidugi väga ilus. 

Üks ilus sild

Peale lõunat hakkasime raudteejaama poole tagasi jalutama. Teele jäi veel ka Castelvecchio, mis kujutas endast üht vana kindlust ja selle taga oli päris ilus sild, millest samuti mõned pildid tegin.

Kella viie paiku õhtul olime juba Veneetsias ja sellest juba järgmises postituses.