 |
| Liitrised kokteilid Creamis - üldse mitte lahjad, et teaksite :) |
Selle aja jooksul olen ma:
* kolinud
* jäänud ilma kahest ülemusest
* leidnud sõpru
* käinud kolmel korral Eestis
* kahel korral Veneetsias külmetanud
* kahel korral Veronas hostelis ööbinud
* Portofino oma silmaga ära näinud
* Bergamo vanalinnas jalutanud
* korra Duomo katusel käinud
* ostnud terve hunniku raamatuid (selles pole küll midagi uut)
* õppinud jooma espressot püsti seistes ja üldse ei imesta enam miks seda cafe normale'ks kutsutakse
* harjunud kahvliga sööma (itaallased kasutavad nuga AINULT lõikamiseks)
* hakanud saia sööma nii, et murran sellest väikeseid tükikesi ja pistan need suhu ja pudistan nii terve laua saiapuru täis
* õppinud pidama magusa marmelaadiga täidetud sarvesaia söömist hommikusöögiks täiesti elementaarseks
* võõrustanud nelja erinevat külalist Eestimaalt
* õppinud itaalia keeles ropendama
* mõelnud siit jalgalaskmise mõtteid
* otsustanud korduvalt hakata vähem pastat sööma
* elanud üle veeuputuse oma kodus
* viinud dokumendid comune'sse residenza saamiseks (mida ootan novembrist siiani)
* käinud itaalia keele kursusel, kus iga nädal on uued näod ja seetõttu pole just palju uut seal õppinud
* otsustanud, et ei taha enam mingite suvaliste korterikaaslastega koos elada
* käinud lugematutel aperitivodel
* õppinud Milanot tundma
* ära harjunud
Põhiline ongi see, et ma olen siinse eluga ära harjunud ja tagasi enam ei kipu. Nüüd tahan itaalia keele ikka täiesti selgeks saada ja tulevikumõtted (meelega ei taha öelda plaanid) on praegu ikka selle kandiga siin seotud. 7 kuud ja 7 päeva on olnud kahtlemata seda kõike väärt ja elus on üldse nii, et kahetsetakse pigem asju, mis jäid tegemata. Võin öelda, et olenemata asjadest, mis mind häirivad ja mida ma tahaks muuta, olen ma praeguses hetkes enda ja eluga enamvähem rahul :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar