Emotsiooniderohke laupäev



Populaarne purskkaev nii turistide kui Milano elanike hulgas Castello Sforzesco ees

 Ma pole juba mitmel nädalavahetusel viitsinud suurt midagi teha - põhiliselt olen lihtsalt niisama vedelenud ja puhanud. Täna tegin aga itaalia keele õpiku üle hulga aja jälle lahti. Tee mis tahad, niisama jääb külge ikka suht vähe - tere, head aega, palun, tänan, ja, ei, numbrid, nädalapäevad, no ja igasugu muud sõnavara ka ikka. Kuid rääkimiseks sellest siiski ei piisa, sest kui grammatikat ei jaga, siis ei ole kuidagi võimalik ka lauseid moodustada. Nii et ma täitsa mitu tundi kohe tegelesin täna itaalia keele õppimisega.

Peale lõunat aga otsustasin, et täna lähen teen küll ühe pikema jalutuskäigu. Ilmad on meil endiselt soojad - ikka 28-29 kraadi. Jalutasin oma kodust kesklinna ning sealt läbi Castello Sforzesco ja edasi Sempione parki.

Paar nädalat tagasi ütles üks tuttav siin, et ega sa pole õiget Milanot veel näinudki - suvel on ju linn pooltühi. Tuleb tõdeda, et tal oli õigus. Kui ma esimest korda Sempione pargis käisin oli seal küll veidi inimesi, kuid pilt mis mulle täna avanes oli ikka hoopis midagi muud. Esiteks oli kohe kindluse taha pandud püsti välikino, kuna siin algas just eile Milano filmifestival. Kogu park oli rahvast tulvil. Istuti üksi, kahekesi ja hulgakesi siin ja seal, pinkidel ja murul. Silmasin kahte capoeira ringi - ikka koos trummide ja lauluga (kui sa ei tea, mis see on, siis leiad infot SIIT). Korvpalliplatsil mängiti korvpalli, muruplatsil kõksiti jalkat. Ma võin julgelt väita, et pargis oli ikka sadu inimesi, võimalik et paar tuhat.. see ala on nii suur, et mu hinnangud võivad ikka väga puusse olla. Igatahes väga mõnus koht, kus oma laupäeva veeta!

Istusin ja lugesin seal päris kaua ning jalutasin siis Duomo juurde, kus ootas järgmine üllatus, mida üritasin küll filmida, aga see video igatahes haihtus mu telefonist, seega peate mu kirjeldusega leppima. Duomo ees trepiastmetel oli suur gospelikoor ja just oli käimas kontsert. Guugeldasin pärast - seal kooris oli üle 400 laulja kogu Itaaliast. Oli võimas tõesti. Nautisin pool tunnikest seda kontserti. Pole vist isegi vaja mainida, et katedraali esine väljak oli ääreni rahvast täis - kõiksugu karvaseid ja sulelisi.

Selline tegusapoolsem emotsiooniderohke laupäev siis.