Kaardilugejate õudusunenägu ehk Veneetsia

Esimene pilt Veneetsiast

Lugusid Veneetsiast mäletan ma juba lapsepõlvest. Vanaisa rääkis, et see on koht, kus igal inimesel on paat maja ees ja tänavate asemel on kanalid. Lapsena tundus mõte sellest, et ema mind paadiga kooli viiks ikka väga lahe. Nüüd siis nägingi selle kummalise paiga oma silmaga ära.
Tuleb tõesti tunnistada, et Veneetsia ei sarnane mitte ühelegi kohale, mida ma oma elus näinud olen. Rong viib otse Santa Lucia raudteejaama, mis asubki juba Veneetsia saarel. Raudteejaama ees on suur sild ja sillalt avaneb täpselt selline vaade, nagu näha ülemisel pildil.

Õhtune vaade

Hotellist saadud kaardi abiga püüdsime Veneetsia tänavatel orienteeruda. TÄNAVAD on muidugi ühest küljest kui liialdus, teisalt jälle väga vähe öeldud :) Kaart koosneb lisaks tänavatele ja meetrilaiustele kitsaskäikudele veel ka kanalitest ja arvukatest sildadest. Mõõtkava meie kaardil ka ei olnud, nii et oli täitsa võimatu aru saada, kui kaugel või lähedal miski asub. Mõnda aega pimedas ringi hulkununa üritasime kaardi järgi oma asukohta tuvastada, kuid selles piirkonnas, milles ma kujutasin ette, et me asume, me päris kindlasti kohe ei olnud. Olime täitsa nõutud. Pime ka, kitsad tänavad... Lõpuks tuli geniaalne mõte otsida lähim paadijaam (nagu bussipeatus maismaa linnades) ja selle peatuse järgi tegime kindlaks, et oleme ikka absoluutselt teises kohas, kui arvasime.

Gondlid ootasid sõiduhuvilisi

Peale enda kaardil üles leidmist, me sel õhtul rohkem ringi ei kolanud ja hoidsin lausa näppu kaardil, et ikka eluga bussijaama jõuaksime (bussiga sõitsime maismaale Margherasse, kus me ööbisime).

 Pühapäeva hommikul olime aga nõiutud linnas tagasi, et ka päevavalges ringi vaadata. Eesmärk oli kuulus San Marco väljak ära näha. Kaardile olid muuhulgas märgitud ka tavalised turistide rajad ning ühte sellist mööda me väljaku poole teele asusimegi.

Tüüpiline Veneetsia

Kuigi vahemaad ei ole Veneetsias suured, see on ikka päris pisike koht, võtab liikumine kõvasti aega. Kitsaste tänavate läbilaskevõime lihtsalt on piiratud ja turiste oli ka praegusel aastaajal väga palju (ei kujuta kohe ettegi, mis seal veel suvel toimub).

Kiisud

Kuna tempo on aeglane, siis saab Veneetsias ohtralt tegeleda vaateakna ostlemisega (eriti kohmakas eestindus windowshoppingust) ja muidugi ka reaalselt osta, osta, osta. Pood on poes kinni ja pakkuda on kõike. Eriti ohtralt Murano klaasist ehteid, nõusid, vaase, nipsasjakesi ja muidugi maske, maske ja maske...

San Marco väljak

Väljakud ilmuvad Veneetsias väga ootamatult. Lihtsalt kui oled juba pikemat aega lõksus kitsastel tänavatel ja siis järsku mõnele avarale väljakule jõuad, võtab see täitsa sõnatuks. San Marco väljak oli veel eriti suur.

 Väljaku ääres restoranis mängis bänd Itaalia muusika surematuid hitte.


Tuvitädid reas

Veneetsia on minu jaoks kindlasti koht, mida soojema ilmaga uuesti avastama minna. Soovitan korra elus seal kõigil ära käia. Ööbimiskohta tasub vaadata aga ikka maismaale - Margherasse või Mestresse. Rongiga saab sealt väga tihti vaid 5 minutiga Veneetsiasse ning buss sõidab vaid veidi kauem.