Töine vahepala disainihuvilistele

Täna õhtul toimus aasta viimase numbri puhul Stuudio ajakirja kokteiliüritus. Kuna ma olen otseselt seotud selle ajakirja reklaami asjadega, siis olin minagi kohal. Novembrinumbri kaanel on muide kõigile eestlastest jalgpallihuvilistele vägagi tuntud Giovanni Trapattoni.. (neile, kes jalkast midagi ei tea, mainin ära, et tegemist on legendaarse itaallasest jalgpallitreeneriga, kes juhendab Eesti alistanud Iirimaa koondist).

Üritus toimus Brera linnaosas asuvas disaininänni poes, kus saadaval kõike alates järjehoidjatest ja kõrvarõngastest kuni kappideni välja. Koha nimi on Skitsch Shop ning neil on ka online pood.

Kõlpsisin ka mõned pildid poes ringi vaadates:

Mulle võib jõuludeks selle sinise seakassa kinkida, kellel ideid pole :)

Inglitiibadega jänesed olid väga armsad

Ise pole selle peale tulnud, et pilvepilte raamida, aga miks mitte...

Lillede ja liblikatega kapp ning väga lahedad valged kaminakellad

Pimedad õhtud, päikesepaistelised päevad

Jalutasin neljapäeva õhtul töölt koju ja tegin mõned "kunstipärased" pildid õhtupimeduses säravatest erinevatest valgusallikatest - autotuled, tänavalaternad, reklaamid. Miskipärast tundub siinne pimedus mulle teistmoodi, kui Eestis. Alati on lõuna pool viibides (Euroopas siis, kaugemal ma pole käinud) pimedad õhtud mulle väga meeldinud. Suvel eriti. Aga ka novembrikuises Itaalia õhtus on mingi teistmoodi olemine.

Eelmisel nädalavahetusel käisin Eestis ja kogesin sealset tavapärast novembrikuist pimedust. Siin olles läheb ikka täitsa meelest kuivõrd hämar on seal ka keset päeva. Päris valgeks nagu ei lähegi. See on kuidagi väga rusuv.

Siin läheb küll ka üsna vara pimedaks, kuid päeval paistab ere päike. Ma arvan, et vist sellepärast ei olegi päris pimeda aja masendust tulnud.

Küll aga tunnen ma lumest puudust. Mis sellest, et ka Eestis seda veel pole :) Siin pole väga lootustki. Hea, kui paariks päevaks sentimeeter maha tuleb. Sellega seoses on mul palve, võluge mulle vähemalt valged jõulud :)

Talv?

Hommikune udu

Nüüd tuli vist talv. Täna öösel. Paar päeva varem oli selline udu, nagu piltidel ning täna hommikul ärgates näitas termomeeter vaid 4 soojakraadi. Nii külm ei olegi veel minu siin veedetud aja jooksul olnud. Panin kohe kampsuni ka õhukese mantli alla ja esimest korda sügise jooksul tundsin, et olen parajalt riides :) st ei hakanud üle mõistuse palav, kui tööle jalutasin.

Itaallased kipuvad minu arust liiga paksult riides käima. Aga samas, millal sa siis kannad oma mantleid ja saapaid, salle ja mütse? Teine asi on temperatuuride vahe. Isegi mina, kes ma Eesti 18-kraadise suvega peaks harjunud olema, toppisin peale ilmade "külmaks" minekut salli kaela ja paksema jaki selga (külm tähendab, et sooja oli 10 kraadi vähem, kui varem, aga siiski veel 15-18 kraadi päeval). Eestis oleks ma sama temperatuuriga palju õhemalt riides käinud ja kindlasti ei oleks ma saapaid jalga tõmmanud... Veider on see temperatuuri tajumine ikka. Kõik on suhteline. Oleneb, millega võrrelda.

Õhtune udu

Aga inimesed on siin juba köhased-nohused ja ühel töökaaslasel olevat auto olnud hommikul lausa härmas! Talv on vist tõesti käes!

Neljapäeval lendan Eestisse üle hulga aja, loodan väga, et sajab natuke lund... olen küll pigem sooja sõber, aga mu keha ja vaim nõuavad juba pikemat aega jahedat ja lund. Naljakas ikka see kliima teema.

Vihm sai läbi!

Eelmise nädala neljapäeval hakkas sadama. Sadas ka reedel, laupäeval, pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval. TÄNA enam ei sadanud. 6 päeva järjest ainult vihma ja mitte mingit seenekat, korralikult ikka.
Milanos elu vähemalt sellest seisma ei jäänud, aga rannikualad ujutas üle küll. Kahjud on väga suured.

Seoses vihma teemaga on sobilik kirjutada ka vihmavarjudest. Nimelt pole ma Eestis mitte kunagi näinud nii palju vihmavarjudega inimesi, kui siin. Ma isegi mõtlesin selle peale, et kas me siis lihtsalt saame märjaks või miks me nii massiliselt neid ei kasuta? Või no kasutame ju ka aga... no Tallinna tänavapildist ma igatahes sellist vihmavarjude merd ei mäleta.

Vihmase ilmaga paigaldatakse kõikjale kohvikutesse, baaridesse, restoranidesse, aga ka kortermajadesse, kontoritesse VIHMAVARJUHOIDJAD. Need on reeglina kas ukse taga või kohe kusagil ukse läheduses, et saaksid oma märja varju sinna pista ja siis sööma minna või külla või tööle. Ei ole vaja restoranis oma tilkuva vihmavarjuga ringi vehkida ja leida kohta kuhu see panna. Kõigele on mõeldud.

Pühad ja Bergamo

Vabandused alustuseks, et terve nädala pole postitanud. Kuidagi kähku läks mu pikk pühade nädalavahetus ja siis 3-päevane töönädal selle järel.
Viinis elav sõbranna saabus laupäeva õhtul ja pühapäeva veetsime Milanos ringi kolades. Esmaspäeval aga sõitsime Bergamosse, mis on kuulus oma kauni Città Alta poolest. Tähendab see ülalinna ja asub kõrgel mäe otsas.

Alguses raudteejaama jõudes mõtlesime naiivselt sinna mäe otsa jalutada, kuna see ei paistnudki nii väga kaugel olevat. Õnneks tuli mõistus ikka koju ja läksime bussi peale. Sõit ei olnud nii lühike midagi ja tõusime päris kõrgetesse kõrgustesse. Jalgsi oleks vist tunde sinna turninud :)

See mäe otsas asuv vanalinn oli väga kena. Mitu kaunist kirikut, väljak, poekesed ja kohvikud - nagu Itaalias ikka. Tegime tiiru ja olime üsna ruttu alguses tagasi. Bergamosse vist väga pikka reisi pole mõtet ette võtta.

Peale paari tundi kõrgustes jalutamist tulime alla linna tagasi ja vaatasime veidi keskuses ringi. Need kaks viimast pilti pärinevadki sealt.

Neli vaba päeva järjest oli ikka väga mõnus küll, ainult korralikule aperitivole me sõbrannaga ei jõudnudki, sest mu lemmikkoht oli pühade puhul hoopis suletud.

Täna on jälle reede ja jälle nädalavahetus ees. Ostsin külmkapi toiduvarusid täis, et ei peaks oma nina toast välja pistma. Meil nimelt sajab eile õhtust peale ja päris kõvasti. Genovas on päris hullud uputused. Pilte sellest katastroofist leiate siit. Inimesed on päris endast väljas siin. Ka mitu mu töökaaslast sealtkandist pärit.

Kena nädalavahetust kõigile!