Lumepaanika

Õhtune trammisõit koju läbi lumise linna

Juba laupäeva õhtul baaris vilksamisi televiisorist jalgpalli vaadates märkasin, et Torinos sajab päris korralikult lund. Esmaspäeva hommikul lugesin lehest, et sealsamas Torinos on koolid suletud, sest nädalavahetusel tuli lumi maha ja tänavad on libedad! Paras huumor meile, eestlastele.
Täna hakkas ka Milanos lund sadama - esialgu sellist imepeenikest hõljuvat ollust, mida lumeks oli nagu lausa piinlik nimetada. Õhtupoole aga sadu tihenes ning maa sai valgeks. Linnaliikluses tähendas see tohutuid ummikuid. Miskipärast kõndisid tänavatel inimesed vihmavarjudega :) Hirmus asi see lumi ikka!

Kohalikust uudisteportaalist lugesin õhtul veel, et nii külm, kui nüüd lähipäevadel olema saab, pole siin lausa 27 aastat olnud... Loodetavasti ei jää elu ikka päris seisma. Aga kui te minust pikemat aega midagi ei kuule, siis külmus Itaalia kogu täiega ära :))

PÄRIS LUMI!

Villapizzone ja streik

Minu uus kodu asub sellises Milano osas, kuhu ma varem sattunud ei olnud. Aadressiks Piazza Villapizzone - pisike väljak (mida väljakuks eriti ei nimetakski), mille ääres kirik. Tegemist on San Martino kirikuga ja minu meelest näeb see väga armas välja. Samuti on selle kiriku kellad kuidagi palju leebemad mu kõrvadele :)

Sisehoov

Minu kodu asub üsna värskelt renoveeritud majas, mis vanasti olevat olnud Pizzone villa majapidamise ja teenijate osa. Hetkel näeb see küll eriti uhke välja. Sisehoov on kinnine ja ilma võtmeta ei saa siia kuidagimoodi. Kõik on väga turvaline ja ilus ja näeb värske välja. Ikka veel olen oma valikuga rahul, hoolimata asjaolust, et mu tuba asub keldris, et vesi ei taha mitte dushinurgast ära voolata, ning et tänase streigi ajal võttis mul kojujõudmine aega lausa 2 tundi :) 

Koduuks

Kuigi tulin töölt tund aega varem ära (streik algas kella kuuest), selgus Repubblica peatusse jõudes, et juba 17.44 rong ei välju mitte. Nimelt asub mu kodust paariminutise jalutuskäigu kaugusel rongijaam, kust kesklinna sõiduks kulub sisuliselt vaid 10 minutit. Et aga rongid ei väljunud, tuli mul erinevat maapealset transporti kasutades koju seigelda. See ei olnud kõige kergem ülesanne, sest ma olin hoopis linna teises otsas.

Õhtuste kirikukellade ajaks olin siiski õnnelikult kodus :)

Uus pesa

Täna jõudsin siis lõpuks nii kaugele, et sain oma uue elamise sedavõrd sätitud, et olen ise rahul ja kannatab ka pilti teha. See oli ausalt öelda päris korralik väljakutse, sest toas on väga suur riidekapp, mida kuskile poole liigutada ei jaksa ning narivoodi, mille alumisel korrusel oli algselt kirjutuslaud.

Nagu piltidelt näha võite, võtsin ma selle lauaplaadi nari alt lihtsalt ära ja sain juurde ruumi mõnusa nurgakese jaoks.

Omajagu aega võttis ka IKEA mööbli kokkupanek. Riiulid olid juba varem mu korteriomaniku abiga kokku monteeritud. Täna meisterdasin vaid selle jalatsikapi, mis on näha alumisel pildil. Aega läks tubli tund.

Nüüd on mul vaja veel paari vaipa põrnadale ja siis võib esialgu isegi rahule jääda.

Külalised on teretulnud :)

Pildipostitus - Milano Duomo katuselt

Ma olen oma siia kolimisest peale tahtnud ära käia Duomo katusel. Miskipärast polnud see mul senini õnnestunud. Ühel hiljutisel nädalavahetusel kesklinnas jalutades otsustasin täiesti spontaanselt, et täna ronin sinna üles. Päike oli parasjagu loojumas, nii et oli päris kiire :)
Turistidele teadmiseks, et trepp võtab ikka korralikult võhmale, aga säästab teile 4 eurot :) (Jalgsi 6, liftiga 10). Vaade on aga kõike seda väärt - uskumatult kaunis igasse ilmakaarde. Hoolimata värisevatest jalgadest ja peksvast südamest (ma kardan päris korralikult kõrgust) käisin ära ja tegin ka pilte, mida siin nüüd nautida saate.

Kiire kommentaar

Kolisin esmaspäeva õhtul oma hallitava seinaga toast ajutiselt sõbranna juurde. Kuid juba nädalavahetusel saan end uues kodus sisse seada. Leidsin suurepärase hinnaga toa väga ilusas korteris ja veel ilusamas majas. Loomulikult ei puudu kohe kõrvalt ka KIRIK (kirikukellad on ju mu lemmikud). See viimane lause oli iroonia, kui keegi aru ei saanud :)
Toa leidsin aga igipõlise Itaalia kombe kohaselt - tähtis pole kui palju kuulutusi sa läbi loed või mitut tuba vaatamas käid, vaid see, keda tunned! Siinkohal tänud Kaisale, kes võttis vaevaks mu kurvast olukorrast oma korteri omanikule rääkida. See tore tädi aga leidis kohe oma sõbrannade hulgast selle, kel üks vaba tuba pakkuda. Muide, teile teadmiseks, see tuba oli juba üle aasta vaba olnud, lihtsalt tädi valib, keda sinna võtab, keda mitte. Kuna aga tema sõbranna mind soovitas, siis ma olen enam kui teretulnud.

Sellised lood siis, täpsem info ja pildid juba lähiajal.

Saldi!

Ostuhullus Milanos

Milanos algasid eile allahindlused - saldi. Eile oli ka riigipüha ja inimestel vaba päev shoppamiseks, mida loomulikult ka usinalt ära kasutati.
Mina aga olin eile hoopis päeval kodus ja õhtul käisin ühte järjekordset tuba vaatamas. See oli küll väga ilus, kuid nagu ikka, keegi juba käis enne mind ja tal on eesõigus otsustada.

Rinascente on üks eksklusiivseimaid kaubamaju. Asub otse Piazza Duomo ääres 

Allahinnatud kaupa jahtivad rahvamassid Corso Vittorio Emanuele  II'l

Täna käisin siis ka mina allahinnatud kraami üle vaatamas, sest nagu üks gei mulle hiljuti selgitas - shoppama tuleb minna kindlasti KOHE, kui allahindlused peale hakkavad, sest pärast ei ole enam suurusi saada. Selge see, et kui tahad head asja odava hinnaga, siis peadki seal palavas kaupluses ennast higisena läbi rahvamasside pressima. Alcotti poodi muide ma sisse ei saanudki, sest ukse taga oli päris muljetavaldav järjekord. Vot nii.. Stockmanni hullude päevadega ei anna võrreldagi :)

Uus aasta ja veeuputus

Ja ongi aasta 2012. Mina olin aastavahetusel kodumaal ning aasta saabumise hetkel Eesti aja järgi viibisin Tallinnas Mere puiesteel. Paar pilti ka sellest siin. Telefoniga jäädvustatud ilutulestik pole ehk just kõige kaunim, aga midagi ikka :)

1. jaanuari õhtul lendasin aga tagasi Milanosse ja koju jõudsin keskööks. Kõigepealt tervitas mind korteris mingi veider hais. Vaatasin oma toas ringi ja leidsin laualt ainult mõned natuke väsinud näoga mandariinid. Viskasin need ikkagi igaks juhuks ära. Siis alles kuulsin mingit krabinat ukse juurest ja avastasin absoluutselt vettinud kingad :( Ülemiselt korruselt tilkus läbi lae minu korterisse vett ja mitte vähe, vaid ikka kohe korralikult. Mida teha keset ööd? Lõpuks ikkagi otsustasin, et tegemist on piisavalt hullu asjaga, et korteriomanik üles ajada.
Ta tuli kohale, püüdis koputada ülemiste naabrite ukse taga (mida ma muide juba ka enne teda tegin), aga seal ei olnud kedagi kodus. Siis ta proovis helistada mingisse asutusse, mis tegeleb selliste riketega... seal ei vastanud aga keegi. Kuna samal läbimärjal seinal on ka meie korteri elektri lüliti, siis lülitasime elektri igaks juhuks välja. Vesi aga tilkus edasi. Panin kausid ja rätikud alla ja läksin magama.
Eile õhtuks ei olnud mitte midagi muutunud - vesi tilkus ikka ning korteriomanik ütles lihtsalt, et kahjuks pole ta ülemisi naabreid kätte saanud..
Täna õhtul on tilkumine lõppenud. Laest kukub värvitükke ja sein lihtsalt haiseb. Kaks paari kingi ja ketsid läksid prügikasti...
Head uut aastat mulle!