Hommikusöök Itaalia moodi

Juba päris algusest peale olen ikka ja jälle imetlenud hiiglasuurte küpsisepakkide ridasid poodides. Küll need itaallased on ikka küpsisesõbrad! No okei, ma ise olen ka väikest viisi (või siis suuremat sorti :P) küpsisesõber, aga sellised küpsisevirnad võtsid mu täiesti sõnatuks. Eile otsustasin asja uurida (loe: maitsta). Valisin kaua, aga koju tõin hiiglasuure paki Tarallucci küpsiseid. Et mitte raisata aega nende kirjeldamise peale, on täna siin pildimaterjali asemel hoopis video:

Sellised mõnusalt võised, natuke magusad, pehmed küpsised on.. no midagi taolist nagu Digestive küpsised ehk?

Aga.. kas te tuleks selle peale, et neid küpsiseid hommikusöögiks süüa? Itaallased küll tulevad.
Paki peal on kirjas:

Colazione all'italiana - Itaalia hommikusöök

Ideaalne hommikusöök dünaamilisele inimesele:
6 Tarallucci't
1 cappuccino
1 õun
1 jogurt

Mu korterinaabri sakslannast tüdruksõber rääkis, et talle tundus ka algul veider see hommikune magusasöömine, aga ta olevat sellega väga kiiresti ja kergelt ära harjunud.. ainult et kolesteroolile olevat mitte just kõige paremini mõjunud see uus toitumisharjumus.
Arvestades minu küpsise- ja küpsetiste sõltuvust, võib nii kehakaalu kui ka verepildiga siin päris keeruliseks minna :)

Süllekukkunud nädalavahetus



http://www.sharppillows.com/CartToons.htm

 Täna tööpäeva lõpus ei saanud ma üldse aru, miks mu kolleeg oma asju kokku pakkides mulle nii rõõmsalt räägib: "Iris, lähme koju, tööpäev läbi, varsti jälle!"
Seejärel saatsin ma meili ühele väljaandele küsimusega, et ehk kannatab broneeringuga HOMSENI oodata.
Alles siis, kui seesama kolleeg ära minnes mulle Buon weekend! soovis, sain ma aru - täna on REEDE ja mul on kaks vaba päeva :) Tõesti, ma oleks vist homme muidu tööle läinud... See kuumalainega töönädal läks kuidagi eriti kähku.

Lõuna pargis

Tänases postituses kutsun teid endaga parki lõunatama. Minu töökoha läheduses on park. Noh, tegelikult on seda pargiks palju nimetada, pigem nagu mingi promenaad puude ja muruga :) Mööda seda promenaadi kulgeb mu tee tööle ja sealt jälle koju tagasi.

Minu tee läbi pargi tööle ja töölt koju

Pargis on ka palju pinke, kus istuda ja lõunat süüa või siis niisama oma mõtteid mõelda. Muide päris paljud inimesed kasutavadki lõuna ajal neid pinke lihtsalt oma mõtete mõtlemiseks - istuvad seal näiliselt mitte midagi tehes - meditatsioon keset päeva.

Selline vaade avaneb, kui lõuna ajal lemmikkohas pingil istun

 Kuigi väljas on praegu üsna kuum, on ometi igal ajal promenaadil keegi jooksmas. Hommikuti ja õhtuti aga kohtan ma sealsamas koeri, kes on oma omanikud jalutama toonud :)

Lõunast rääkides - täna oli menüüs Farro al pesto. Pestot teavad vast kõik, kuid farro on speltanisu eesti keeles. Siin on sellest pikalt-laialt kirjutatud, kellele huvi peaks pakkuma. Iseenesest meenutab speltanisu esmapilgul tanguputru, kuid maitseb kordades paremini, eriti see pestoga variant.
Eks ma peaks üldse söögist rohkem kirjutama, see on siin ikka väga hea. Retsepte vast jagama ei hakka, selleks külastage Birgiti blogi, aga maitseelamusi võin ikka kirjeldada ja pildimaterjaliga rikastada :)

Ülekuumenenud Itaalia

Supercaldo (ülekuumenenud) Itaalia

Olen terve päeva suutnud vaid episoodiliselt korteris ringi liikuda. Õue ei taha üldse minna. Aknad on kõik pärani lahti, aga sellest pole tegelikult mingit abi - Milano vaevleb põrgukuumuses.
Juuresolev pilt on screenshot ilmajaama esilehelt, mis hoiatab 30. augustini kestva kuumuse eest. Räägitakse, et olevat veelgi hullem kuumalaine, kui 2003. aastal. Seda 8 aasta tagust palavat ma küll ei tea, aga praegu on igatahes juba päris hull.
Ega väga ei kujuta ette, kuidas ma sellejärgneva nädala üle elan. Oleks siis natuke tuultki... õhk lihtsalt seisab.

Eks see ole mulle paras nüüd, et Eesti ilma üle kurtsin :) praegu seisaks hea meelega paduvihmas ja mida külmem oleks, seda parem.

Homme siis jälle tööle peale puhkust. Kontoris saab vähemalt konditsioneeritud õhku nautida. See jälle pole tervisele kuigi kasulik.. aga ega see praegune kuumus ka tõenäoliselt väga soodne pole.

Tagasi Milanos

Tegelikult juba üleeile õhtul jõudsin tagasi Milanosse. Mind tervitas siin kohe 30-kraadine kuumus kell üheksa õhtul. Kuigi Eestis oli väga mõnus olla, tundsin ma soojusest siiski puudust. 15 kraadi ja vihm ei ole just minu lemmikilm.. aga just selliste ilmadega kodu mind vastu võttis. Olgu, võibolla veidi liialdan ja lõpupoole läksid ilmad ka paremaks :)
Juba Centrale metroopeatuses sain aru, et olen tõesti Itaalias. Nimelt saab õhtusel kellaajal ühistranspordi pileteid osta ainult automaadist. Ühe tavapileti hind on 1 euro. Mul olid aga vaid 20-eurosed ja 50 senti. Püüdsin korduvalt rahaga riskides neid 20-euroseid automaati toppida (risk selles, et ükskord võttis automaat mult lihtsalt 5 eurot ära ja piletit ka ei andnud). Olin oma hiiglasuurte kottidega ja mitte ei tahtnud kuskile kaugele kõrgele üles tagasi minna rahavahetuse võimalust otsima. Peatasin siis ühe mööduva tütarlapse, et temalt 50 senti küsida. Muidugi oli ta nõus mind aitama - Itaalia ju - lisaks ütles ta mulle veel, et Jumal armastab mind väga :)
Järgmine üllatus ootas koju jõudes. Meie maja välisukse külge oli kinnitatud roosa, valgete täppidega põlleke, millel tikitud kiri - È nata Lucilla (sündinud on Lucilla). Tundub, et on kena komme kogu majaelanikega uue ilmakodaniku sünni puhul rõõmu jagada. Väga armas.

Milano on ikka väga inimtühi. Eile õhtul jalutasin Duomo juurde ning nägin oma pooletunnisel teekonnal kokku viit inimest (tavaliselt sel kellaajal neljapäeva õhtul on tänavad rahvast täis). Duomo juures siiski rahvas liikus - turistid muidugi.
Jalutasin täitsa sihitult ja hingasin sisse sooja niisket õhku - eile oli veelgi soojem - 33 kraadi hilisõhtul. Tegin ka mõned pildid. Ülemisel on Teatro alla Scala ning alumisel sealtsamast teatri eest, Leonardo juurest paistev Galleria Vittorio Emanuele II. Tegemist on pealt kinnise hiiglasuure galeriiga, kus asuvad mitmed poed, kohvikud ja restoranid. Lähemalt saate sellest Vikipeediast lugeda siit. Läbi galerii saab Duomo platsilt otse Scala teatri juurde.

Nüüd veel viimased vabad päevad ja esmaspäevast algab jälle tööinimese elu. Septembrist loodan ka itaalia keele kursustele minna. Omal käel nullist õppimine on ikka päris raske. Vähemalt algtase tuleks ikka kuskil alla saada, aga võibolla olen ma lihtsalt ise natuke laisk iseõppija :P

Siamo in ferie

Mul algas täna pärastlõunast puhkus. Meie kontor on 2 nädalat suletud, nagu suurem osa kontoreid, baare kohvikuid, poode Milanos, Roomas ja mujalgi Itaalias. Augustis lihtsalt on PUHKUS, kõigil. Ning selliseid silte, nagu juuresoleval pildil, on linn täis.
Juba juuli keskpaigas, kui ma tulin, küsiti mult, mis ma augustis teen. Sel hetkel ma ei saanud sellest küsimusest veel päris täpselt aru, aga praegu on asi selge. Kõik lihtsalt lähevad kuskile ÄRA.
Mitu mu kolleegi läksid juba eelmisel nädalal USA-sse. Mu sitsiillasest korterikaaslane lendas eile koju - Sitsiiliasse. Teine korterikaaslane veedab augusti Sardiinias. Augustis sa lihtsalt pead kuskile minema, sest kui sa ütled, et sul pole mingit plaani, vaadatakse sind natuke imeliku pilguga. Kui ma oma prantslasest töökaaslasele selgitasin, et mul polnud siia tulles aimugi, et ma augustis juba puhkan ja ei plaani kuskile minna, siis ta ütles mulle lihtsalt: "Trust me, you don't want to stay in Milan.".
Mis mul siis üle jäi, ostsin minagi pileti ÄRA - minu puhul siis Eestisse.
Juba eelmisel nädalavahetusel hakkas tunduma, et linn pole endine - erinevates suurustes kohvritega ringi sebivaid itaallasi oli näha kõikjal. Esmaspäeval avastasin, et minu hommikune kohvitamise koht on suletud - "siamo in ferie" lugesin sildilt.
On ka erandeid. Korealaste (vist, vabandage mu ignorantsust, aga ma ei oska aasia rahvaid üksteisest väga hästi eristada) peetav juuksurisalong minu tänaval kannab hoopis teist silti - agosto - aperto. Hea muidugi teada, et kuigi kohvi juua ei saa (kohvik suletud) ja meie tänava pisike pood kannab seda pildil olevat silti, siis vähemalt on võimalus juukseid lõigata, kui selleks vajadus tekib :)
Muidugi on avatud kõik turistilõksud. Samas ma ei soovita ikkagi augustis Milanot külastada, sest siis ei saa te osa ehedast kohalike Milanost.

Kokkuvõtteks. See üheaegne puhkamine on tegelikult täitsa tore - kõik jätavad kõigiga hüvasti, tunne on nagu oleks jõulud või midagi veel vägevamat. Septembri alguseks saabuvad kõik tagasi ja uus hooaeg võib alata. Minu töös tähendab see kohe parajat rabelemist, sest juba 21. septembril algab Fashion Week.

* siamo in ferie - oleme puhkusel

Plussid ja üks miinus

See on mu neljas nädal Milanos ja ma mõtlesin, et on paras aeg väikse kokkuvõtte tegemiseks. Iga päev mõtlen, kui väga mulle siin ikka meeldib.. ja ma üritangi nüüd üles lugeda kõik need plussid, mis olen enda jaoks leidnud ja lõpuks ühe miinuse ka, aga täiuslikku maailma polegi olemas.

* Gelato - jäätis, imemaitsev, kümned eri sordid, kuuma ilmaga suurepäraselt jahutav, gelateriad igal tänaval, hommikust õhtuni... super!
* Aperitivo - milline meeldiv võimalus osta üks jook ja süüa nii palju kui jaksad! Väljas söömine on Milanos üldiselt üsna kallis, baarides joogi kõrvale tasuta pakutav toit aga enamuses kohtades laias valikus ja ülimaitsev. See on ka parim võimalus oma sõpradega kokku saada ja juttu ajada.
* Toit üldse - halba sööki ma ei ole veel nelja nädala jooksul saanud.
* Ilm - enamasti ikka mõnusalt soe, algul tundus isegi liiga palav, aga olen nüüd vist ära harjunud.
* Inimesed - üldiselt sõbralikud, väga suured suhtlejad. Täiesti tavaline on, et võõrad inimesed omavahel poes kassajärjekorras vestlevad. Tahavad minuga ka kogu aeg rääkida, aga ma ei saa ju eriti midagi aru :)
* Mu kõige vägevamad korterikaaslased, eriti üks neist - ta teeb mulle süüa, me istume õhtuti rõdul ja joome veini, ta kutsub mind igale poole kaasa ja tutvustab mulle oma sõpru - raudselt tänu temale olen siia nii hästi sisse sulandunud.
* Ülilahe tuul, mille tekitab lähenev metroorong Duomo metroos - oi, te ei tea, kui lahe see on :) Eriti siis, kui on väga palav päev ja sa seisad seal perroonil ja lähenev rong tekitab sellise võimsa jahutava tuule.. vägev :P
* Töö - mulle meeldib mu töö. Ma olen väga palju uusi asju õppinud (ka peale exceli tabelite).
* Panino Giusto - kõige maitsvama panino saate osta sealt - viib keele alla
* Duomo - mulle ikka väga meeldib see Milano sümbol, kuigi ma pole sinna isegi veel sisse läinud :) Sealt katuselt pidi vägev vaade avanema. Võibolla eelseisval nädalavahetusel vaatan järele.
* Tänavasildid - nendest oli juba varasemalt juttu.
* Kohv muidugi - kuigi need kohviportsud, mida siin pakutakse on üliväiksed, on need siiski väga väga maitsvad.

Mul ei tule praegu esimese hooga rohkem meelde.. aga nüüd see üks miinus - zanzare. Selle ilusa nime taga peidab ennast Milano nuhtlus - sääsed. Nad on peaaegu märkamatud, kuni avastad, et sügeled igalt poolt ja oled punasetäpiline. Hiljem lähevad need täpid suuremaks ja koguni paiste ja sügelevad veel hullemini.. Täiesti normaalne on siin nähtus, et baaris võtab väga peen daam oma käekotist sääsetõrjevahendi ja pritsib oma jalgadele ja kätele... Ma ise olen vahelduva eduga vähem ja rohkem punasetäpiline ja üleni sügelev. Palju palju tüütum on see sääsemajandus siin, kui Eestis jaanipäeva ajal :)