"Alice laughed. 'There's no use trying,' she said. 'One can't believe impossible things.' 'I daresay you haven't had much practice,' said the Queen. 'When I was your age, I always did it half an hour a day. Why, sometimes, I've believed as many as six impossible things before breakfast.'"
- Through The Looking Glass - Lewis Carroll

kolmapäev, 9. november 2011

Vihm sai läbi!

Eelmise nädala neljapäeval hakkas sadama. Sadas ka reedel, laupäeval, pühapäeval, esmaspäeval ja teisipäeval. TÄNA enam ei sadanud. 6 päeva järjest ainult vihma ja mitte mingit seenekat, korralikult ikka.
Milanos elu vähemalt sellest seisma ei jäänud, aga rannikualad ujutas üle küll. Kahjud on väga suured.

Seoses vihma teemaga on sobilik kirjutada ka vihmavarjudest. Nimelt pole ma Eestis mitte kunagi näinud nii palju vihmavarjudega inimesi, kui siin. Ma isegi mõtlesin selle peale, et kas me siis lihtsalt saame märjaks või miks me nii massiliselt neid ei kasuta? Või no kasutame ju ka aga... no Tallinna tänavapildist ma igatahes sellist vihmavarjude merd ei mäleta.

Vihmase ilmaga paigaldatakse kõikjale kohvikutesse, baaridesse, restoranidesse, aga ka kortermajadesse, kontoritesse VIHMAVARJUHOIDJAD. Need on reeglina kas ukse taga või kohe kusagil ukse läheduses, et saaksid oma märja varju sinna pista ja siis sööma minna või külla või tööle. Ei ole vaja restoranis oma tilkuva vihmavarjuga ringi vehkida ja leida kohta kuhu see panna. Kõigele on mõeldud.



Kommentaare ei ole: