Jaanid Itaalia moodi

Jaanituli

Minu jaoks on jaanipäev alati olulise tähendusega olnud. Mäletan vist ühte korda, kui miskipärast kodus olin jaanilaupäeva õhtul. Tavaliselt olen selle päeva ja öö ikka sõpradega kuskil metsas lõkke ääres veetnud. Seekord siis vaatasin õhtul olude sunnil hoopis jalgpalli.
Vähemalt päris tähistamata meie eestlaste seltskonnal see tähtpäev ka ei jäänud. Kuna olime sel päeval vaid neljakesi ja pooled meist pidid õhtupoole ka tööle minema, siis leppisime kokku ennelõunase grilli.

Hommikusöögilaud neljale 

Praeguses leitsakus ei saanud lõkke tegemisest juttugi olla (ausalt öelda ei kujuta ma ette, kas linnas üldse tohiks kuskil lõkketuld teha), seega tuli leppida grilliahju tehtud jaanitulega :) Jaanitule süte peal grillisime hiljem ka vorste ja liha.
Meie jaanide toidulaud oli rikkalik - alustades Kati redise-kurgi salatist kuni tiramisu ja arbuusini välja. Ei puudunud ka klassikalised jaanijoogid. Grillvorstid sai asendatud nende Itaalia sugulaste salamelladega.
Tegelikult oli päris mõnus vahelduseks üks jaanilaupäev ilma sääskede ja vihmata mööda saata..

Bogliasco

Kui teisipäeva õhtul Kaisa mere äärde mineku mõttest rääkis, siis reedel otsustasin ma tööl rabeledes, et tehtud-mõeldud - homme on minek. Tegin kaardi lahti ja püüdsin leida mingi koha mitte liiga kaugel Genovast, kus rongipeatus oleks mere lähedal - Bogliasco tundus täitsa sobivat. Ei miski vägev turistilõks, vaid lihtsalt üks küla mere kaldal. Kirsi ühines ka meie plaaniga ja uskuge või mitte, äratus oli 6 paiku ja 7.25 väljuvale La Spezia rongile jõudsime me ka ilusti - nii väga tahtsime randa ja vette!!!
Bogliasco osutus väga ilusaks kohaks. Ka päike oli kuum ja vesi oli soe ja spritz maitses hästi selle restorani terrassil, kust avanes vaade merele... la dolce vita!

Tagasitee nii dolce enam ei olnud. Genovasse sõitsime sõna otseses mõttes jänest, sest küla rongijaama piletiautomaadid olid fuori servizio (ehk siis mitte töökorras) ja piletikassa oli lihtsalt kinni :)
Genovas oli meil aega ja tegime väikse õhtusöögi (mis meil  küll plaanis polnud, aga sisetunne vist ütles, et tüdrukud, sööge pastat, pärast olete õnnelikumad). Sättisime ennast perroonile rongi ootama ja iga mõne aja tagant kuulsime robotteadustaja juttu sellest, kuidas meie rong jääb hiljaks 15, 20, 35, 45, 60, 80 minutit......
Panime oma vaimu päriselt ka valmis, et kui see rong ükskord kohale jõuab, on see ääreni täis ja kõikuma peame kuskil rongitrepil (mõttes pildid India rongidest...). Aga rong, mis lõpuks tõesti tõesti tuli, oli nii tühi, et esialgu istusime oma vagunis uhkes üksinduses..

Koju jõudsin täpselt keskööks - kohati ära põlenud, väga väga väsinud, aga õnnelik :) Väga mõnus laupäev oli! Läheb loodetavasti kordamisele... ja rongireisikaaslased olid parimad :)

Aega on selle kiire asjaga

Poolteist nädalat tagasi oli päris kõva tuul. Hommikul tööle minnes nägin, et üks puu oli murdunud risti üle meie kõnnitee. Järgmisel päeval oli puud natukese nihutatud, et kõrvalt paremini mööda saaks (mitte ainult jalakäijad, vaid ka ratturid). Vist kolmandal päeval (ma arvan, et see oli reede) olid õhtuks punase-valge triibulised lindid ümber puu veetud - ohtlik värk ikkagi, puu pikali.

Esmaspäeval oli puu ikka veel seal. Nüüd oli seda veelgi enam kõnniteelt murule sikutatud ja lindid ilusti ümber - siin lamab väga ohtlik puu, ärge ennast vigastage!

Pilt on tehtud TÄNA. Päeva jooksul on puu juppideks saetud ja linte koomale tõmmatud. Ma nüüd ei teagi ,kas see puu peab sinna muru sisse ära kõdunema ja siis võetakse lindid ära või oodatakse, et keegi omaalgatuslikult lõkke teeks või need jupid oma auto kasti viskaks... Ehk siis ma tahan öelda, et tormikahjude koristamine Eestis võtab oluliselt vähem aega mu meelest ja see siin ei olnud ka suurem asi torm, lihtsalt natuke kobedam tuul. Eks ma annan märku, millal jupid lõpuks ära veetakse :)

Tegemata teod ja käimata rajad

Pärit Google'i pildipangast

Ma olen äraütlemata laisk blogija olnud viimasel ajal. Mul pole selleks tegelikult ühtegi head vabandust ka. Ma olen ka üleüldiselt laisk olnud. Kõik need vahepealsed puhkused ja vabad päevad on ilmselt selles ka süüdi - ongi olnud väga mõnus lihtsalt niisama olla.

Täna ma mõtlesin natuke asjade üle, mis mul veel siin tegemata on ning panin kirja ka kohad, kus tingimata ära tahan käia. Jagan seda nimekirja siin teiegagi (kui avalikult midagi välja öeldud, siis suurem kohustus või nii).

Suvalises järjekorras:

• jalka on veel vaatamata San Siro staadionil. Kuna hooaeg hakkab varsti läbi saama, tuleb see esmajärjekorras ette võtta;
• Scala teatris on käimata - mõni laupäev vaja selleks ohverdada (nimelt on võimalik kannatliku meele ja piisava vaba ajaga laupäeviti saada teatrisse vaid 15-euroga, süsteem on keerulisevõitu, aga teostatav);
• pole ühelgi kontserdil käinud veel.. häid bände esineb Milanos tihti - vaja jällegi endal aktiivsem olla;
• kõik teed viivad Rooma! Ometi mind ei ole veel viinud. Viimane aeg see teeots üles leida;
• Firenze - jääb kenasti selle Rooma tee peale;
• Toscana maakond üldse - kuigi mu aprilli puhkus oli plaanis sealkandis veeta, siis ilmataat otsustas teisiti ja käisin hoopis teisel rannikul ära. Ega väga ei kurda ka, San Marino oli ka lahe:);
• Sitsiilia - selle saare ma võtan augustis plaani.. 
• järved Põhja-Itaalias: Como, Iseo, Maggiore, Garda... Como linnas olen ma käinud ja järve ühte pisikest juppi näinud, kuid olgem ausad, seda on ikka liiga vähe;
• Napoli - selles kreisis linnas peab kindlasti ära käima;
• ...

Nimekiri täieneb kindlasti veelgi, kuid vähemalt olen otsa lahti teinud ja kui ma mõne punktiga ühele poole saan, siis saate sellest kindlasti siit ka lugeda.

Roheline kevad

Olen tagasi Milanos peale nädalat Eestis ja siin on selle vähese ajaga kõik niiiiiiiii roheliseks läinud. Tegelikult juba enne muru kasvas ja puudel olid suured lehed, kuid nüüd peale mõningast vihma (mis muide jätkub veel) on minu park rohelisem kui ma seda kunagi varem näinud olen. Seda rohelust tahtsingi teiega pildi kujul jagada.

Lihavõtted ja puhkus

Maailma vanim vabariik San Marino

 Eestis me värvime mune ja oleme rõõmsad, et reede on vaba päev. Kui palju rohkem me lihavõtete peale üldse mõtleme sellel paganate maal? Itaalias on pasqua (lihavõtted) väga oluline püha. See on võrdne jõuludega oma tähtsuselt ja selleks puhuks minnakse koju pere juurde või sõidetakse kuskile reisile ning populaarne on sel ajal ka puhkust võtta.
Ka minul on praegu puhkus, kuid pigem seepärast, et üritan oma õpingutega lõpule jõuda ja võtsin aega, et korra Eestis käia. Kuid alustuseks tegin tiiru Emilia-Romagna maakonnas. Plaanis oli küll hoopis mujale minna, kuid kuna ilusad ilmad pöördusid sajusteks pea kogu Itaalias, tuli valida reisisihti hoopis selle järgi, kus oletatavasti rohkem päikest ja vähem vihma..
Nelja päeva jooksul sai läbitud järgmised paigad: Parma, Forli, Rimini, San Marino, Cervia, Milano Marittima, Ravenna, Brisighella, Modena... võibolla oli neid kohti rohkemgi, kus sai pikemalt või lühemalt aega veedetud ja lihtsalt ei meenu hetkel.

Kaunis maastik Brisighella lähedal (taustal paistab seesama pisike linnake)

 Suvine turismihooaeg ei ole Aadria mere rannikul veel alanud ning seetõttu tervitasid meid küllaltki tühjad rannad, kus rannakohvikud ja -baarid veel suletud. Kuna esimese hooga sõitsime Riminisse välja, siis kaarti uurides otsustasime ära käia ka välismaal - San Marinos, kuna see jäi vaid paarikümne kilomeetri kaugusele. Soovitan kõigil, kes vähegi sinnakanti satuvad sama teha. See kääbusriik asub kõrgel mäe otsas ning vaated, mis sealt igas ilmakaares avanevad on tõesti uskumatult kaunid.
Populaarne kuurort Milano Marittima (asub Ravenna ja Rimini vahel), kus ühe õhtu ja öö veetsime, on suveperioodil kindlasti mõnus pidutsemiskoht. Praegu oli rahvast veel vähevõitu, kuid mitmed baarid juba turistide ootuses avatud. Ööbimispaiku on seal küllaga igas mõeldavas hinnaklassis. Rannad on laiad ja liivased.
Viimaseks peatuskohaks valisime Il Palazzo - agriturismo paiga - Eestis nimetataks seda tõenäoliselt turismitaluks. See asub Brisighella lähedal mäenõlval ning on just selline mõnus Itaalia maamajake nagu ma neid endale alati ette olen kujutanud. Maitsesime seal ka kohalikku veini ja maja perenaise valmistatud õhtusööki. Hea meelega oleksin võinud sinna mitmeks päevaks vaikusesse oma mõtteid mõlgutama jääda..

Nüüd olen aga juba Eestis ning tegelen puhkuse võtmise peamise põhjusega - käsil on koolitööd.

Lained turistide ootuses Rimini rannas

Kevad (loe: suvi) käes!

Täna Parco Sempiones

Lehtedeta, kuid õites

Ma olen viimasel ajal väga laisk blogija olnud. Pilte olen isegi märganud teha blogi jaoks, kuid kirjutamiseni pole jõudnud. Koos ametliku kevade algusega (ehk isegi mõni päev varem) saabus Milanosse soe kevad. Algul rõõmustasin juba 16 soojakraadi üle päeval. Esimesed puud ja põõsad läksid õitsema, nagu sellel pildil siin, mis tehtud umbes 10 päeva tagasi.

Minu park 10 päeva tagasi - veel suhteliselt värvitu ja eemal on näha raagus puud

Päike hakkas aga ikka eredamalt paistma ning sel nädalal oli minu jaoks täielik suvi käes. Napi kümne päevaga on loodus talveunest ärganud ja puudel on suured lehed, kõik õitseb ning sooja on juba 25 kraadi!
Kahjuks saab see praegune soe kohe läbi, sest järgmiseks nädalaks ennustatakse meile ainult vihma. Muide, see pidi lihavõtete ajal (mida siin pasqua'ks kutsutakse) täiesti tavaline ilm olema - mu töökaaslased väitsid, et kuigi on tegemist liikuva pühaga, on vihm sel puhul garanteeritud :)
Eestis pidavat aga endiselt miinused olema ja lumi maas..

Täna Sempiones