Väiksed sõbrad

Ühe sisaliku kodu

Eks ma olen Eestis ka sisalikke näinud. Milanos aga tundub neid kohe palju olevat. Ning nad on eriti uudishimulikud. Juuresoleval pildil nähtav asi on näiteks ühe sisaliku koduks (ma pean jälle vabandama, et ma ei tea täpselt, mis see on; pakun mingi telefonijaam, elektrikapp vms, kui keegi on targem, jätke info kommentaaridesse). Igatahes näen ma ühte pisikest vilgast sisalikupoissi (või tüdrukut) pea iga päev sealt möödudes. Pildile pole seda isendit õnnestunud püüda - sisalikud on lihtsalt välkkiired. (PS. See monstrum asub meie kontori lähedal, sellepärast käin sealt mööda, ei mingit muud huvi). 
Täna pargis kohtasin ma aga ka teist sisalikku, kes oli muide umbes 2 korda suurem, kui see, kes seal ülemise pildi majas elab. Kõigepealt märkasin teda pingijala alt välja piilumas ja siis püüdsin väga vaikselt telefoni kotist kätte saada ja temast mõned pildid teha.
Saage siis tuttavaks - tundmatuks jääda sooviv sisalik, kes tuli mind pargipingi juurde uudistama.
Ta luuras seal ikka päris kaua, aga väga head pilti ma ei saanud, sest siis oleksin pidanud ennast liigutama ja selle peale oleks ta kadunud olnud ka.


Sisalikupoiss (või siis jällegi tüdruk) nägi päris muhe välja.  

 Kui pildid tehtud, süvenesin oma raamatusse. Äkki kuulsin lehtede krabinat ning kui ma vaatama pöörasin, oli sisalik juba jalga lasknud. Hetk hiljem silmasin teda veidi eemal mööda äärekivi minema jooksmas.



Sisalik luurab mind vaikselt

Selline väike sisalikuteemaline vahepala täna teile.

NB! Kõiki pilte blogis on võimalik suuremalt vaadata, kui neile klikkida ning veel suuremalt vaadata, kui neile siis veelkord klikkida :)