Tegelikult juba üleeile õhtul jõudsin tagasi Milanosse. Mind tervitas siin kohe 30-kraadine kuumus kell üheksa õhtul. Kuigi Eestis oli väga mõnus olla, tundsin ma soojusest siiski puudust. 15 kraadi ja vihm ei ole just minu lemmikilm.. aga just selliste ilmadega kodu mind vastu võttis. Olgu, võibolla veidi liialdan ja lõpupoole läksid ilmad ka paremaks :) Juba Centrale metroopeatuses sain aru, et olen tõesti Itaalias. Nimelt saab õhtusel kellaajal ühistranspordi pileteid osta ainult automaadist. Ühe tavapileti hind on 1 euro. Mul olid aga vaid 20-eurosed ja 50 senti. Püüdsin korduvalt rahaga riskides neid 20-euroseid automaati toppida (risk selles, et ükskord võttis automaat mult lihtsalt 5 eurot ära ja piletit ka ei andnud). Olin oma hiiglasuurte kottidega ja mitte ei tahtnud kuskile kaugele kõrgele üles tagasi minna rahavahetuse võimalust otsima. Peatasin siis ühe mööduva tütarlapse, et temalt 50 senti küsida. Muidugi oli ta nõus mind aitama - Itaalia ju - lisaks ütles ta mulle veel, et Jumal armastab mind väga :)
Järgmine üllatus ootas koju jõudes. Meie maja välisukse külge oli kinnitatud roosa, valgete täppidega põlleke, millel tikitud kiri - È nata Lucilla (sündinud on Lucilla). Tundub, et on kena komme kogu majaelanikega uue ilmakodaniku sünni puhul rõõmu jagada. Väga armas.
Milano on ikka väga inimtühi. Eile õhtul jalutasin Duomo juurde ning nägin oma pooletunnisel teekonnal kokku viit inimest (tavaliselt sel kellaajal neljapäeva õhtul on tänavad rahvast täis). Duomo juures siiski rahvas liikus - turistid muidugi.
Jalutasin täitsa sihitult ja hingasin sisse sooja niisket õhku - eile oli veelgi soojem - 33 kraadi
hilisõhtul. Tegin ka mõned pildid. Ülemisel on Teatro alla Scala ning alumisel sealtsamast teatri eest, Leonardo juurest paistev Galleria Vittorio Emanuele II. Tegemist on pealt kinnise hiiglasuure galeriiga, kus asuvad mitmed poed, kohvikud ja restoranid. Lähemalt saate sellest Vikipeediast lugeda siit. Läbi galerii saab Duomo platsilt otse Scala teatri juurde. Nüüd veel viimased vabad päevad ja esmaspäevast algab jälle tööinimese elu. Septembrist loodan ka itaalia keele kursustele minna. Omal käel nullist õppimine on ikka päris raske. Vähemalt algtase tuleks ikka kuskil alla saada, aga võibolla olen ma lihtsalt ise natuke laisk iseõppija :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar