Täpselt nii. 17. juuni oli reede, nagu iga teinegi... kuni sain ootamatu võimaluse kandideerida tööle Milanosse. Sealt edasi läks kõik väga ruttu - CV teele, telefonivestlus härra ùlemusega, lennupiletite bronnimine - kõik sellesama reede mõne tunni jooksul.
28. juunil istusin Ryanairi lennukisse, mis suundus Itaaliasse. Järgmisel päeval oli mul seal tööintervjuu Cesanamedias, mis on Itaalia juhtivaid välismeediale spetsialiseerunud agentuure.
Milanos võttis mind vastu töökaaslane Hollandi ajast (jah, maailm on täpselt nii väike). Ta on pärit Itaaliast, Monzast ja elab praegu Milanos. Ta pakkus mulle öömaja ja tutvustas linna, viis mind aperitivole ja ehtsat pizzat sööma.
Aperitivo tähendab seda, et lähed õhtul baari või kohvikusse, kus ostad ühe joogi (spets hinnaga) ning võid süüa nii palju kui jaksad kõike, mis sel õhtul pakutakse. Aperitivo on väga rikkalik ja võib vabalt asendada õhtusööki (muidugi tingimusel, et jõuad õigel ajal, kui süüa veel on).
Vestlus järgmisel päeval läks hästi ning Milanosse kolimine hakkas hirmuäratavalt reaalsena tunduma.. Kõik olenes sel hetkel veel teisest kandidaadist. Tagasi Tallinna lendasin neljapäeva varahommikul üsna ärevate mõtetega.
Reedel, 1. juulil, sain aga telefonikõne härra ùlemuselt endalt, kes teatas, et töökoht on minu, kui ma seda soovin.
Nii ma siis nüüd olengi kolimise ootel ja täpse väljalennu kuupäeva panen paika kohe-kohe. See blogi on siin eelkõige selleks, et iseenda juhtumisi ja mõtteid salvestada, kuna peale Hollandis elamist olin päris pahane enda peale, et blogi ei pidanud. Aga muidugi on see siin ka selleks, et sõbrad ja tuttavad saaksid ennast soovi korral mu tegemistega kursis hoida.
Põnev saab kindlasti olema, sest itaalia keel tuleb mul väga kiiresti selgeks saada. Kui hästi mul selles läheb ja kuidas tööl sujub, seda ei kujuta ma veel isegi ette, kuid kindlasti saab sellest siit lugeda.
28. juunil istusin Ryanairi lennukisse, mis suundus Itaaliasse. Järgmisel päeval oli mul seal tööintervjuu Cesanamedias, mis on Itaalia juhtivaid välismeediale spetsialiseerunud agentuure.
Milanos võttis mind vastu töökaaslane Hollandi ajast (jah, maailm on täpselt nii väike). Ta on pärit Itaaliast, Monzast ja elab praegu Milanos. Ta pakkus mulle öömaja ja tutvustas linna, viis mind aperitivole ja ehtsat pizzat sööma.
Aperitivo tähendab seda, et lähed õhtul baari või kohvikusse, kus ostad ühe joogi (spets hinnaga) ning võid süüa nii palju kui jaksad kõike, mis sel õhtul pakutakse. Aperitivo on väga rikkalik ja võib vabalt asendada õhtusööki (muidugi tingimusel, et jõuad õigel ajal, kui süüa veel on).
Vestlus järgmisel päeval läks hästi ning Milanosse kolimine hakkas hirmuäratavalt reaalsena tunduma.. Kõik olenes sel hetkel veel teisest kandidaadist. Tagasi Tallinna lendasin neljapäeva varahommikul üsna ärevate mõtetega.
Reedel, 1. juulil, sain aga telefonikõne härra ùlemuselt endalt, kes teatas, et töökoht on minu, kui ma seda soovin.
Nii ma siis nüüd olengi kolimise ootel ja täpse väljalennu kuupäeva panen paika kohe-kohe. See blogi on siin eelkõige selleks, et iseenda juhtumisi ja mõtteid salvestada, kuna peale Hollandis elamist olin päris pahane enda peale, et blogi ei pidanud. Aga muidugi on see siin ka selleks, et sõbrad ja tuttavad saaksid ennast soovi korral mu tegemistega kursis hoida.
Põnev saab kindlasti olema, sest itaalia keel tuleb mul väga kiiresti selgeks saada. Kui hästi mul selles läheb ja kuidas tööl sujub, seda ei kujuta ma veel isegi ette, kuid kindlasti saab sellest siit lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar